Friday 1 March 2013

Berliin, hugenotid ja Pärnu

Artikkel: http://www.parnupostimees.ee/1057442/berliin-hugenotid-ja-parnu/
Lõik ülal toodud lingilt:

Fabergé lugu
Hugenottide kogunemine Berliini pani nad siit edasi liikuma ida poole, Königsbergi, Riiga ja sealt edasi juba Liivimaa ja Peterburi suunas. Selge see, et töökaid ja osavaid käsitöölisi vajati alati.
Rääkides hugenottidest, kes liikusid Saksamaalt Liivimaale, ei saa mööda vaadata suurepärasest Pärnuga seotud näitest.

 Üks hugenottidest, kes Venemaale rändas, oli hilisema kuulsa kullassepa Peter Carl Fabergé vanaisa, kes polnud ise sugugi peen kullassepp, vaid päris tavaline puusepp.
Hugenotist puusepp Fabergé suutis Pärnus nii hästi tööd leida ja kohaneda, et sai saata oma poja Peterburi ja välismaale kullassepaks õppima, see omakorda suutis oma pojast kasvatada maailma juveliiride hulgas koha leidnud mehe.

Naljakas küll, aga Pärnu puusepa pojapoeg leiutas iluasjakese, mida tuntakse Fabergé munana. Tegu on ühe kallima ja enimhinnatud iluasjakesega.
Pärnu võiks maailmale ja linna külalistele tutvustada, et Alevi kalmistul puhkavad omal ajal maailmas väga tuntud kullassepa Peter Carl Fabergé vanavanemad, kelle loodud kuulsate Fabergé munade kollektsioon on suures osas Venemaale tagasi ostetud.

Vladimir Putini korraldusel ostis oksjonitelt Fabergé munade kollektsiooni tagasi 2012. aastal Venemaa rikkaimaks inimeseks tõusnud Viktor Vekselberg.
Vekselbergi loodud fond ”Aegade side“ korraldab unikaalse kollektsiooni näitusi nii Venemaal kui välismaal.
Kui Pärnul oleks soov näitust siia saada, võiks selleks olla päris hea võimalus, sest kuhu veel tuua kullassepp Fabergé munade näitust kui mitte linna, kust see pere alguse sai ja kus selle esivanemad kohalikul surnuaial puhkavad.

Raha taha ei peaks asi jääma, sest nagu näitab Bloombergi miljardäride indeks, on 55aastase Vekselbergi varanduse väärtus 18 miljardit dollarit (13,8 miljardit eurot), mis viis ta Venemaa rikaste edetabeli tippu alates 5. märtsist 2012.

Lõpetuseks meenutan, et Fabergé pere Pärnusse jõudmiseks oli vaja Brandenburgi valitseja otsust 29. oktoobrist 1685 (ukj 8. november), mis avas Prantsusmaal usuliselt taga kiusatud hugenottidele Berliini väravad.