http://www.faberge.ee/
On the January of 9th, 2016 in Pärnu Concert Hall
Glamourous, congenial, and again immensly captivating
FABERGÉ BALL 2016
Hosts Tiina Ojaste, Toomas Kuter, Igor Gräzin.
The Ball Orchestra will be conducted by Erki Pehk
Participating will be opera stars, charismatic perfomers, dazzling dancers
and enchanting artists from 20 countries world-wide.
Ticket 100 EUR VIP tickets 300 EUR For tickets and information: Pärnu Fabergé Society +372 55544111 info@faberge.ee
Thursday, 15 October 2015
Monday, 10 March 2014
Juveelimaja omanik teeb Fabergéle monumendi
Pärnu Postimees
Avaldatud 07.03.2014 kell 00:00
Juveelimaja omanik teeb Fabergéle monumendi
Punaste spinellidega keed sai mälestusõhtul oma kaelas demonstreerida Pärnu Fabergé seltsi esimees Tiina Ojaste, kelle enda looming on inspiratsiooni saanud Fabergéde kuulsast juveliiriperekonnast.
Foto: Ants Liigus
Fabergé nime pärnumaalaste teadvusse toonud maalikunstniku Tiina Ojaste unistus on tuua kunagi selle kuulsa juveliiride perekonna loomingu väljapanek Pärnusse, see aga eeldab pikemat ettevalmistust ja rahvusvahelist koostööd.
“Oleks ju väga huvitav, kui Fabergéd jõuaksid siia tagasi,” arvab Ojaste. “Fabergé esemeid ei saanud nii kiiresti, Gustav Fabergé 200. sünniaastapäevaks Eestisse tuua, aga saime nõusse Alexander Tenzo, kes on samuti maailmas tuntud juveelimaja omanik,” lausus Pärnus Fabergéde pärandi tutvustamiseks seltsi loonud kunstnik.
Nii nagu Vene keisrikojale hinnaliste juveelidega kaunistatud pühademunade looja juveliir Peter Carl Fabergé pidas koos isaga omal ajal Peterburis kullassepaäri, peab Tenzo juveelimaja Peterburis ja temalgi on Eesti juured.
Kui 1814 sündis Pärnus Carli isa Gustav Fabergé, siis vaid kuus aastat hiljem sündis Rakvere lähedal Jaan Tõnso, kelle poeg Jakob kolis seejärel Peterburi, kus toimus nimevahetus: Tõnsost sai Tenzo.
Ja kuigi Alexandri eestlastest esivanemad ei olnud seotud juveelimaailmaga, asutas ta 1990. aastate lõpus oma juveelimaja ja on jõudnud vaid mõneteistkümne aastaga selles valdkonnas maailma tippu. Seetõttu kandis Ammende villas teisipäeval toimunud pidulik Fabergé mälestusteõhtugi pealkirja “Pärnu pärlid Fabergést Tenzoni”.
Tenzot ennast küll Pärnus kohal ei olnud, kuid teda esindas tema Eestis tegutsev sõber, loovagentuuri Pult tegevjuht Aleksei Saks, kes demonstreeris Tenzo juveelimajas valmistatud hinnalisi ehteid.
Saks ütles, et Alexander on väga suur Eesti fänn, sest olid ju tema vanavanemad läbi ja lõhki eestlased, ning seetõttu on ta valmis igati Pärnu Fabergé seltsi tegemistele toeks olema. Mälestusteõhtu kulminatsioonina kuulutati sealsamas välja sügisel Pärnus avatava Gustav Fabergé monumendi autor, kelleks osutus Alexander Tenzo.
Õhtu pakkus muidki üllatusi. Pärnu kunstnik Vello Paluoja kinkis siinsele seltsile Gustav Fabergé pastellidega maalitud portree, mille Pärnu üritustel osalenud juveliirikunsti ajaloolane ja Vene kultuuriministeeriumi ekspert Valentin Skurlov nimetas parimaks kõigist seni tehtutest.
Skurlov omakorda andis Tiina Ojastele üle tänukirja ja riputas kaela Carl Fabergé mälestusfondi poolt ordenid, millest üks oli pühendatud õukonna juveliirile Carl Fabergéle ja teine firma peajuveliirile Mihhail Perhinile.
Ammende seinu kaunistasid üheks päevaks Tiina Ojaste maalid, mis on inspiratsiooni saanud just Fabergé munadest.
Värvilised kivid
Saks tähendas Tenzo juveelimaja väljapaneku kohta, et need on ehted, mida poes ei müüda – ainus Tenzo pood on juhuse tahtel Riias –, kuid ettevõttel on üle maailma esindused, kus suheldakse klientidega privaatselt, sest iga ehet valmistatakse vaid üks ja sageli on selle aluseks kliendi soov ja tellimus.
“Mina olen öelnud selle kohta alati nii, et sealt, kus lõpeb poehind, algavad Tenzo toodete omad, tema tooted on maailma tipptase. Tal ei ole huvi lihtsaid asju müüa,” iseloomustas Saks üheks õhtuks Ammendes klaasi taha välja pandud ehteid.
Oma äri alustas Alexander Tenzo üsna juhuslikult 1995. aastal Sri Lankal hoopis muul eesmärgil käies, kuid avastas siis enda jaoks, et seal leidub palju selliseid värvilisi vääriskive nagu safiir ja spinell, millest spinell on siiani üks tema lemmikuid. Nii hakkaski ta neid seal koos kohalikega kaevandama, reisis mitu aastat Kagu-Aasias ja Aafrikas ringi, õppides seda tegevusala ja turgu tundma, ning käis kalliskiviotsinguil toona ohtlikus Nigeeriaski.
Pikema intervjuu temaga võib selle kohta leida mullusuvisest Postimehest, kui ta oma juveelitooteid Saaremaa ooperipäevadel esitles.
“Alexandri lemmikud on värvilised kivid. Vöönd, kust need tulevad, ulatub Aafrikast Nigeeriast ja Tansaaniast Madagaskarile, Sri Lankasse, Lõuna-Indiasse ja Myanmari. Oma kaevandamiskohad on tal Sri Lankal ja Madagaskaril ja sealt ei tule kuigi palju sellise tasemega kive, mis teda rahuldavad, kuid sellest piirkonnast peavad need tulema,” tõdes Saks.
Tenzo juveelimaja on tuntud selle poolest, et müüb lihvitud värvilisi kive teistelegi, olles sellega maailmas esikolmikus.
Saks kirjeldas, et nii kollektsiooni loomine kui ka pärast selle esitlemine on väga pikaajaline protsess, sest kunagi ei tea, mis läheb rohkem Idas ja mis Läänes peale. Maitsed on inimestel erinevad. Seetõttu rändavad kollektsioonid üle maailma.
“Alexander osaleb ka ise loomeprotsessis, aga kunstnikud-juveliirid võivad olla nii tema enda omad kui ka väljastpoolt – see sõltub sellest, kes oskab mingit stiili või tehnoloogiat kõige paremini. Näiteks on ta viimastel aastatel teinud mitu tööd titaaniga, mis kunagi eeldas kosmosetehnoloogiat ja mida tehakse maailmas väga vähe. Tal on vahendid, et seda töödelda,” rääkis Saks.
Munadest sündisid maalid
Tenzo Pärnusse kutsunud Fabergé seltsi esimehe Tiina Ojaste enda huvi juveelide vastu ulatub aega, kui ta 15aastaselt esimest korda tutvus kunstiajalugu õppides Fabergé perekonna loominguga. Hiljem Tartu kunstikoolis ehtekunsti ajalugu veelgi lähemalt õppides paelus teda see teema järjest enam. Olid ju Fabergéd pärit Pärnust nagu temagi.
“Kümmekond aastat tagasi Pärnu lähedale uuesti elama asunud, hakkas mind kummitama mõte tutvustada Pärnu linnaruumis seda perekonda. Mõttekaaslasi oli nende hulgas, kes tegelesid turismindusega ja kellelt Fabergést teadlikud linnakülalised olid küsinud, kus perekond elas, mida ja kui kaua nad siin tegid. Ja nemad ei osanud vastata, sest seda teemat ei olnud Pärnu linnas arutatud,” kirjeldas Ojaste.
Nii saigi huvilistega selts asutatud ja tasapisi tegutsema asutud.
Mullu sügisel viis elu Ojaste ühel kontserdil kokku Toomas Kuteriga, keda samuti huvitas see osa Pärnu ajaloost. Fabergéd olid suured muusikaarmastajad, kõik mängisid ise mingit pilli või laulsid ning perekondlike koosviibimistega kaasnes alati muusika. Süvenes mõte, et mälestusüritusi peaks saatma muusika, nii nagu see Kuteri kaasabil teoks saigi.
Ammendes esitasid igihaljaid viise Kuter, Fred Rõigas ja Margit Saulep ning klaveril saatis neid Elmo Tiisvald. Üllatuskülaline oli Igor Gräzin, kes kandis ette vaimuka essee juveliiride pere ja nende kuulsate munade teemal.
Ojaste sõnas, et on nüüd tihedas suhtluses ka Fabergéde kõige otsesema järeltulija Tatjana Fabergéga, kes elab Šveitsis ja tegeleb perekonna ajaloo uurimise ning materjali kogumisega.
“Ta soovis meile edu. Tal oli väga hea meel, et Pärnu linn on seda fakti endale teadvustanud ja me sellega siin tegeleme,” lisas Ojaste.
Huvi Fabergéde vastu kajastub kunstniku loominguski. Ammendes näha olnud maalilt “Vürstinna” võib näiteks ära tunda kuldse kroonimismuna.
Maali “Sõlmi juustest lahti pael” jaoks sai Ojaste inspiratsiooni esimesest Fabergé munast, mis oli lihtne: seest kullast, kuid pealt valge emailiga kaetud ja mille sees oli peidus kanake.
Ojaste kolmas maal on nägemus Fabergé piibelehtedega munast – need on temagi lemmiklilled.
Neljandal maalil koob kaunis naine kuldset kassikangast, nagu tegid kunstniku arvates Fabergéd – kudusid kuldset kassikangast üle oma unistuste.
Viiendal maalil püüab naine käest libisevat kuldkalakest, kelle suust paistab pärl, mida kohe-kohe hakkab napsama haigur – õnn võib olla kaduv, kui ise hoolas ei ole ega jälgi, et nii ei juhtuks.
“Pärl, pärli järel pärl” kannab ideed: ole mees ja püüa oma unistuste pärlid kinni. Maal, millel on taas kaunis naine, keda ümbritsevad põllulilled, on aga Fabergéde ja Eestiga lähedalt seotud: Fabergé firmas töötanud Klara Zeidler oli Eesti päritolu, just tema kavandas lilleteemalisi mune ja ehteid Fabergédele. Põllulilledega muna leiab sel põhjusel Pärnus Fabergéde auks avatud mälestustahvlilt.
Fabergé mune on Ojaste käinud oma silmaga vaatamas omal ajal Moskvas ja Peterburis Ermitaažis, uurinud raamatuist ja internetist, kuid nüüd, mälestusüritusi koos Toomas Kuteriga ette valmistades ja selle käigus Fabergé eksperdi Valentin Skurloviga New Yorgis 5. avenüül ühes juveeliäris kohtudes õnnestus tal kuulsa juveliiripere esemeid peos hoida. Ehk sünnib sealt uusi mõtteid ja ideid tema enda loomingu jaoks.
“Tänu sellele, et ma neid maale maalisin, on Fabergé selts alguse saanud ja inimesed mind üles leidnud. Mina ütlen alati selle peale, et kunst liidab inimesi,” tõdes kunstnik.
Avaldatud 07.03.2014 kell 00:00
Juveelimaja omanik teeb Fabergéle monumendi
Punaste spinellidega keed sai mälestusõhtul oma kaelas demonstreerida Pärnu Fabergé seltsi esimees Tiina Ojaste, kelle enda looming on inspiratsiooni saanud Fabergéde kuulsast juveliiriperekonnast.Foto: Ants Liigus
Fabergé nime pärnumaalaste teadvusse toonud maalikunstniku Tiina Ojaste unistus on tuua kunagi selle kuulsa juveliiride perekonna loomingu väljapanek Pärnusse, see aga eeldab pikemat ettevalmistust ja rahvusvahelist koostööd.
“Oleks ju väga huvitav, kui Fabergéd jõuaksid siia tagasi,” arvab Ojaste. “Fabergé esemeid ei saanud nii kiiresti, Gustav Fabergé 200. sünniaastapäevaks Eestisse tuua, aga saime nõusse Alexander Tenzo, kes on samuti maailmas tuntud juveelimaja omanik,” lausus Pärnus Fabergéde pärandi tutvustamiseks seltsi loonud kunstnik.
Nii nagu Vene keisrikojale hinnaliste juveelidega kaunistatud pühademunade looja juveliir Peter Carl Fabergé pidas koos isaga omal ajal Peterburis kullassepaäri, peab Tenzo juveelimaja Peterburis ja temalgi on Eesti juured.
Kui 1814 sündis Pärnus Carli isa Gustav Fabergé, siis vaid kuus aastat hiljem sündis Rakvere lähedal Jaan Tõnso, kelle poeg Jakob kolis seejärel Peterburi, kus toimus nimevahetus: Tõnsost sai Tenzo.
Ja kuigi Alexandri eestlastest esivanemad ei olnud seotud juveelimaailmaga, asutas ta 1990. aastate lõpus oma juveelimaja ja on jõudnud vaid mõneteistkümne aastaga selles valdkonnas maailma tippu. Seetõttu kandis Ammende villas teisipäeval toimunud pidulik Fabergé mälestusteõhtugi pealkirja “Pärnu pärlid Fabergést Tenzoni”.
Tenzot ennast küll Pärnus kohal ei olnud, kuid teda esindas tema Eestis tegutsev sõber, loovagentuuri Pult tegevjuht Aleksei Saks, kes demonstreeris Tenzo juveelimajas valmistatud hinnalisi ehteid.
Saks ütles, et Alexander on väga suur Eesti fänn, sest olid ju tema vanavanemad läbi ja lõhki eestlased, ning seetõttu on ta valmis igati Pärnu Fabergé seltsi tegemistele toeks olema. Mälestusteõhtu kulminatsioonina kuulutati sealsamas välja sügisel Pärnus avatava Gustav Fabergé monumendi autor, kelleks osutus Alexander Tenzo.
Õhtu pakkus muidki üllatusi. Pärnu kunstnik Vello Paluoja kinkis siinsele seltsile Gustav Fabergé pastellidega maalitud portree, mille Pärnu üritustel osalenud juveliirikunsti ajaloolane ja Vene kultuuriministeeriumi ekspert Valentin Skurlov nimetas parimaks kõigist seni tehtutest.
Skurlov omakorda andis Tiina Ojastele üle tänukirja ja riputas kaela Carl Fabergé mälestusfondi poolt ordenid, millest üks oli pühendatud õukonna juveliirile Carl Fabergéle ja teine firma peajuveliirile Mihhail Perhinile.
Ammende seinu kaunistasid üheks päevaks Tiina Ojaste maalid, mis on inspiratsiooni saanud just Fabergé munadest.
Värvilised kivid
Saks tähendas Tenzo juveelimaja väljapaneku kohta, et need on ehted, mida poes ei müüda – ainus Tenzo pood on juhuse tahtel Riias –, kuid ettevõttel on üle maailma esindused, kus suheldakse klientidega privaatselt, sest iga ehet valmistatakse vaid üks ja sageli on selle aluseks kliendi soov ja tellimus.
“Mina olen öelnud selle kohta alati nii, et sealt, kus lõpeb poehind, algavad Tenzo toodete omad, tema tooted on maailma tipptase. Tal ei ole huvi lihtsaid asju müüa,” iseloomustas Saks üheks õhtuks Ammendes klaasi taha välja pandud ehteid.
Oma äri alustas Alexander Tenzo üsna juhuslikult 1995. aastal Sri Lankal hoopis muul eesmärgil käies, kuid avastas siis enda jaoks, et seal leidub palju selliseid värvilisi vääriskive nagu safiir ja spinell, millest spinell on siiani üks tema lemmikuid. Nii hakkaski ta neid seal koos kohalikega kaevandama, reisis mitu aastat Kagu-Aasias ja Aafrikas ringi, õppides seda tegevusala ja turgu tundma, ning käis kalliskiviotsinguil toona ohtlikus Nigeeriaski.
Pikema intervjuu temaga võib selle kohta leida mullusuvisest Postimehest, kui ta oma juveelitooteid Saaremaa ooperipäevadel esitles.
“Alexandri lemmikud on värvilised kivid. Vöönd, kust need tulevad, ulatub Aafrikast Nigeeriast ja Tansaaniast Madagaskarile, Sri Lankasse, Lõuna-Indiasse ja Myanmari. Oma kaevandamiskohad on tal Sri Lankal ja Madagaskaril ja sealt ei tule kuigi palju sellise tasemega kive, mis teda rahuldavad, kuid sellest piirkonnast peavad need tulema,” tõdes Saks.
Tenzo juveelimaja on tuntud selle poolest, et müüb lihvitud värvilisi kive teistelegi, olles sellega maailmas esikolmikus.
Saks kirjeldas, et nii kollektsiooni loomine kui ka pärast selle esitlemine on väga pikaajaline protsess, sest kunagi ei tea, mis läheb rohkem Idas ja mis Läänes peale. Maitsed on inimestel erinevad. Seetõttu rändavad kollektsioonid üle maailma.
“Alexander osaleb ka ise loomeprotsessis, aga kunstnikud-juveliirid võivad olla nii tema enda omad kui ka väljastpoolt – see sõltub sellest, kes oskab mingit stiili või tehnoloogiat kõige paremini. Näiteks on ta viimastel aastatel teinud mitu tööd titaaniga, mis kunagi eeldas kosmosetehnoloogiat ja mida tehakse maailmas väga vähe. Tal on vahendid, et seda töödelda,” rääkis Saks.
Munadest sündisid maalid
Tenzo Pärnusse kutsunud Fabergé seltsi esimehe Tiina Ojaste enda huvi juveelide vastu ulatub aega, kui ta 15aastaselt esimest korda tutvus kunstiajalugu õppides Fabergé perekonna loominguga. Hiljem Tartu kunstikoolis ehtekunsti ajalugu veelgi lähemalt õppides paelus teda see teema järjest enam. Olid ju Fabergéd pärit Pärnust nagu temagi.
“Kümmekond aastat tagasi Pärnu lähedale uuesti elama asunud, hakkas mind kummitama mõte tutvustada Pärnu linnaruumis seda perekonda. Mõttekaaslasi oli nende hulgas, kes tegelesid turismindusega ja kellelt Fabergést teadlikud linnakülalised olid küsinud, kus perekond elas, mida ja kui kaua nad siin tegid. Ja nemad ei osanud vastata, sest seda teemat ei olnud Pärnu linnas arutatud,” kirjeldas Ojaste.
Nii saigi huvilistega selts asutatud ja tasapisi tegutsema asutud.
Mullu sügisel viis elu Ojaste ühel kontserdil kokku Toomas Kuteriga, keda samuti huvitas see osa Pärnu ajaloost. Fabergéd olid suured muusikaarmastajad, kõik mängisid ise mingit pilli või laulsid ning perekondlike koosviibimistega kaasnes alati muusika. Süvenes mõte, et mälestusüritusi peaks saatma muusika, nii nagu see Kuteri kaasabil teoks saigi.
Ammendes esitasid igihaljaid viise Kuter, Fred Rõigas ja Margit Saulep ning klaveril saatis neid Elmo Tiisvald. Üllatuskülaline oli Igor Gräzin, kes kandis ette vaimuka essee juveliiride pere ja nende kuulsate munade teemal.
Ojaste sõnas, et on nüüd tihedas suhtluses ka Fabergéde kõige otsesema järeltulija Tatjana Fabergéga, kes elab Šveitsis ja tegeleb perekonna ajaloo uurimise ning materjali kogumisega.
“Ta soovis meile edu. Tal oli väga hea meel, et Pärnu linn on seda fakti endale teadvustanud ja me sellega siin tegeleme,” lisas Ojaste.
Huvi Fabergéde vastu kajastub kunstniku loominguski. Ammendes näha olnud maalilt “Vürstinna” võib näiteks ära tunda kuldse kroonimismuna.
Maali “Sõlmi juustest lahti pael” jaoks sai Ojaste inspiratsiooni esimesest Fabergé munast, mis oli lihtne: seest kullast, kuid pealt valge emailiga kaetud ja mille sees oli peidus kanake.
Ojaste kolmas maal on nägemus Fabergé piibelehtedega munast – need on temagi lemmiklilled.
Neljandal maalil koob kaunis naine kuldset kassikangast, nagu tegid kunstniku arvates Fabergéd – kudusid kuldset kassikangast üle oma unistuste.
Viiendal maalil püüab naine käest libisevat kuldkalakest, kelle suust paistab pärl, mida kohe-kohe hakkab napsama haigur – õnn võib olla kaduv, kui ise hoolas ei ole ega jälgi, et nii ei juhtuks.
“Pärl, pärli järel pärl” kannab ideed: ole mees ja püüa oma unistuste pärlid kinni. Maal, millel on taas kaunis naine, keda ümbritsevad põllulilled, on aga Fabergéde ja Eestiga lähedalt seotud: Fabergé firmas töötanud Klara Zeidler oli Eesti päritolu, just tema kavandas lilleteemalisi mune ja ehteid Fabergédele. Põllulilledega muna leiab sel põhjusel Pärnus Fabergéde auks avatud mälestustahvlilt.
Fabergé mune on Ojaste käinud oma silmaga vaatamas omal ajal Moskvas ja Peterburis Ermitaažis, uurinud raamatuist ja internetist, kuid nüüd, mälestusüritusi koos Toomas Kuteriga ette valmistades ja selle käigus Fabergé eksperdi Valentin Skurloviga New Yorgis 5. avenüül ühes juveeliäris kohtudes õnnestus tal kuulsa juveliiripere esemeid peos hoida. Ehk sünnib sealt uusi mõtteid ja ideid tema enda loomingu jaoks.
“Tänu sellele, et ma neid maale maalisin, on Fabergé selts alguse saanud ja inimesed mind üles leidnud. Mina ütlen alati selle peale, et kunst liidab inimesi,” tõdes kunstnik.
Pärnu Faberge mälestustahvli avamine Pärnus Õhtu põik 3 Vana Tallinna tänava poolsel küljel.
3. märtsil avasime Pärnu Faberge seltsi ettevõtmisel perekond Faberge-le mälestustahvli Pärnus Õhtu põik 3 Vana Tallinna tänava poolsel küljel. http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146896
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146896
Täname toetajaid:
Kinnisvarastuudio OÜ http://www.dtz.ee/saksaseltsikvartal/
Raivi Juks,http://www.keraamika.ee/meist.html
Pärnu linnavalitsus,
DTZ Kinnisvaraekspert. http://www.dtz.ee/saksaseltsikvartal/
Pärnu Fberge seltsi ettevõtmine, mälestustahvli avamine algab Vikerraadio uudistes 23,40 minutil.
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146896
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146896
Täname toetajaid:
Kinnisvarastuudio OÜ http://www.dtz.ee/saksaseltsikvartal/
Raivi Juks,http://www.keraamika.ee/meist.html
Pärnu linnavalitsus,
DTZ Kinnisvaraekspert. http://www.dtz.ee/saksaseltsikvartal/
Pärnu Fberge seltsi ettevõtmine, mälestustahvli avamine algab Vikerraadio uudistes 23,40 minutil.
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146896
Saturday, 8 March 2014
Pärnus mälestatakse maailmakuulsaid juveliire
Teisipäeval möödub 200 aastat Pärnust pärit maailmakuulsa
juveelifrma Fabergé asutaja juveliir Gustav Fabergé sünnist.
Gustav Fabergé, maailma ühe tunnustatuma juveliiri Peter Carl Fabergé isa,
isa, sündis Pärnus. Peter Carl Fabergé sai tuntuks eelkõige oma rikkalikult
juveelidega kaunistatud väärismetallist lihavõttemunadega.
Aastatel 1885–1917 valmistas Peter Carl Fabergé koos abilistega 69
luksuslikku lihavõttemuna. Neist 50 tehti Vene keisrikojale, nii Aleksander
III kui ka Nikolai II jaoks. Fabergé töid tellisid kõik Euroopa kuningakojad.
Tänapäeval on Fabergé munad kunstioksjonitel äärmiselt hinnatud kaup,
mille eest makstakse miljoneid.
Aastapäevad tagasi kunstnik Tiina Ojaste eestvedamisel loodud Pärnu
Fabergé selts kutsub nüüd kõiki pärnakaid avaldama austust ilmselt kõige
kuulsamatele pärnakatele maailmas.
Esmaspäeval avatakse Pärnu Saksa seltsi kvartalis, kus Fabergéd elasid
aastatel l817–1849, mälestustahvel Õhtu põik 3 Vana-Tallinna tänava
poolsel küljel.Samal päeval toimub Pärnus Café Grandis Peterburis elava
professori Valentin Skurlovi Fabergé dünastiat tutvustavate raamatute
esitlemine ja annetamine raamatukogule ning muuseumile.
Valentin Skurlov on kunstiteaduste kandidaat ja Londonis asuva Christie
oksjonimaja Fabergé ekspert.
Õhtul toimub Pärnu raekojas loeng-seminar „Fabergéd, Eesti ja Pärnu“, kus
esinevad Valentin Skurlov ja Sergei Nikitin Baden-Badeni Fabergé
muuseumist Saksamaalt.
Mõni päev tagasi kohtusid Pärnu Fabergé seltsi esimees Tiina Ojaste ja
seltsi liige Toomas Kuter New Yorgis professor Skurloviga, kelle Nikolai
Bachmakov oli palunud Fabergé eksperdina 5. avenüül asuvasse
juveelifirmasse BNNS Co., INC.
Pärnusse Gustav Fabergé mälestusüritusele saabub Skurlov New Yorgist.
Mälestusüritused päädivad teisipäeval Pärnu Ammende villas, kus toimub
Gustav Fabergé 200. sünniaastapäevale pühendatud mälestusõhtu „Pärnu
pärlid Fabergést Tenzoni“. Avatud on Peterburis asuva Aleksandr Tenzo
juveelimaja juveelide eksklusiivnäitus ja Tiina Ojaste Fabergéle
pühendatud maalide näitus.
Eesti juurtega Alexandr Tenzo on Peterburi ühe tuntuma juveelimaja
omanik.
Esinevad Valentin Skurlov ja Sergei Nikitin, muusikalist külakosti pakuvad
Margit Saulep, Toomas Kuter, Fred Rõigas jt, meeleolu loovad ka
üllatusesinejad. Õhtut juhivad Tiina Ojaste ja Toomas Kuter.
Sel ajaloolisel õhtul avalikustatakse ühtlasi sügisel Pärnus avatava Gustav
Fabergé monumendi autor.
Anu Jürisson
anu.jyrisson(at)parnupostimees.ee
juveelifrma Fabergé asutaja juveliir Gustav Fabergé sünnist.
Gustav Fabergé, maailma ühe tunnustatuma juveliiri Peter Carl Fabergé isa,
isa, sündis Pärnus. Peter Carl Fabergé sai tuntuks eelkõige oma rikkalikult
juveelidega kaunistatud väärismetallist lihavõttemunadega.
Aastatel 1885–1917 valmistas Peter Carl Fabergé koos abilistega 69
luksuslikku lihavõttemuna. Neist 50 tehti Vene keisrikojale, nii Aleksander
III kui ka Nikolai II jaoks. Fabergé töid tellisid kõik Euroopa kuningakojad.
Tänapäeval on Fabergé munad kunstioksjonitel äärmiselt hinnatud kaup,
mille eest makstakse miljoneid.
Aastapäevad tagasi kunstnik Tiina Ojaste eestvedamisel loodud Pärnu
Fabergé selts kutsub nüüd kõiki pärnakaid avaldama austust ilmselt kõige
kuulsamatele pärnakatele maailmas.
Esmaspäeval avatakse Pärnu Saksa seltsi kvartalis, kus Fabergéd elasid
aastatel l817–1849, mälestustahvel Õhtu põik 3 Vana-Tallinna tänava
poolsel küljel.Samal päeval toimub Pärnus Café Grandis Peterburis elava
professori Valentin Skurlovi Fabergé dünastiat tutvustavate raamatute
esitlemine ja annetamine raamatukogule ning muuseumile.
Valentin Skurlov on kunstiteaduste kandidaat ja Londonis asuva Christie
oksjonimaja Fabergé ekspert.
Õhtul toimub Pärnu raekojas loeng-seminar „Fabergéd, Eesti ja Pärnu“, kus
esinevad Valentin Skurlov ja Sergei Nikitin Baden-Badeni Fabergé
muuseumist Saksamaalt.
Mõni päev tagasi kohtusid Pärnu Fabergé seltsi esimees Tiina Ojaste ja
seltsi liige Toomas Kuter New Yorgis professor Skurloviga, kelle Nikolai
Bachmakov oli palunud Fabergé eksperdina 5. avenüül asuvasse
juveelifirmasse BNNS Co., INC.
Pärnusse Gustav Fabergé mälestusüritusele saabub Skurlov New Yorgist.
Mälestusüritused päädivad teisipäeval Pärnu Ammende villas, kus toimub
Gustav Fabergé 200. sünniaastapäevale pühendatud mälestusõhtu „Pärnu
pärlid Fabergést Tenzoni“. Avatud on Peterburis asuva Aleksandr Tenzo
juveelimaja juveelide eksklusiivnäitus ja Tiina Ojaste Fabergéle
pühendatud maalide näitus.
Eesti juurtega Alexandr Tenzo on Peterburi ühe tuntuma juveelimaja
omanik.
Esinevad Valentin Skurlov ja Sergei Nikitin, muusikalist külakosti pakuvad
Margit Saulep, Toomas Kuter, Fred Rõigas jt, meeleolu loovad ka
üllatusesinejad. Õhtut juhivad Tiina Ojaste ja Toomas Kuter.
Sel ajaloolisel õhtul avalikustatakse ühtlasi sügisel Pärnus avatava Gustav
Fabergé monumendi autor.
Anu Jürisson
anu.jyrisson(at)parnupostimees.ee
Sunday, 2 March 2014
Gustav Faberge 200.
Gustav Faberge
200. sünniaastapäevale pühendatud üritused Pärnus
3. märts 2014
Kell 14.00 Mälestustahvli avamine Pärnu Saksa Seltsi
kvartalis, kus . . Faberge`d elasid aastatel
1817-1849.
Tahvel avataks Õhtu põik 3, Vana-Tallinna
tänava poolsel küljel.
NB! Palume antud
üritusest osa võtta!
Kell 15.00 Cafe
Grand
Valentin
Skurlovi (Peterburi) – maailmakuulsate juveliiride . Faberge`de dünastiat
tutvustavate raamatute esitlemine
Kell 18.00 Pärnu
Raekoda
Loeng-seminar „Faberge`d, Eesti
ja Pärnu”
Esinevad: maailma üks tuntumaid Faberge`de uurijaid Valentin . Skurlov (Peterburi) ja Baden-Badeni
Faberge muuseumist
Sergei Nikitin (Saksamaa)
Üritused on avalikud ja tasuta.
Korraldaja: MTÜ Pärnu Faberge Selts
Kontakt:
Laine Järvemäe Kaido Kivi Tiina Ojaste
56475221
51923733 +37255544111
Friday, 1 March 2013
Berliin, hugenotid ja Pärnu
Artikkel: http://www.parnupostimees.ee/1057442/berliin-hugenotid-ja-parnu/
Lõik ülal toodud lingilt:
Fabergé lugu
Hugenottide kogunemine Berliini pani nad siit edasi liikuma ida poole, Königsbergi, Riiga ja sealt edasi juba Liivimaa ja Peterburi suunas. Selge see, et töökaid ja osavaid käsitöölisi vajati alati.
Rääkides hugenottidest, kes liikusid Saksamaalt Liivimaale, ei saa mööda vaadata suurepärasest Pärnuga seotud näitest.
Üks hugenottidest, kes Venemaale rändas, oli hilisema kuulsa kullassepa Peter Carl Fabergé vanaisa, kes polnud ise sugugi peen kullassepp, vaid päris tavaline puusepp.
Hugenotist puusepp Fabergé suutis Pärnus nii hästi tööd leida ja kohaneda, et sai saata oma poja Peterburi ja välismaale kullassepaks õppima, see omakorda suutis oma pojast kasvatada maailma juveliiride hulgas koha leidnud mehe.
Naljakas küll, aga Pärnu puusepa pojapoeg leiutas iluasjakese, mida tuntakse Fabergé munana. Tegu on ühe kallima ja enimhinnatud iluasjakesega.
Pärnu võiks maailmale ja linna külalistele tutvustada, et Alevi kalmistul puhkavad omal ajal maailmas väga tuntud kullassepa Peter Carl Fabergé vanavanemad, kelle loodud kuulsate Fabergé munade kollektsioon on suures osas Venemaale tagasi ostetud.
Vladimir Putini korraldusel ostis oksjonitelt Fabergé munade kollektsiooni tagasi 2012. aastal Venemaa rikkaimaks inimeseks tõusnud Viktor Vekselberg.
Vekselbergi loodud fond ”Aegade side“ korraldab unikaalse kollektsiooni näitusi nii Venemaal kui välismaal.
Kui Pärnul oleks soov näitust siia saada, võiks selleks olla päris hea võimalus, sest kuhu veel tuua kullassepp Fabergé munade näitust kui mitte linna, kust see pere alguse sai ja kus selle esivanemad kohalikul surnuaial puhkavad.
Raha taha ei peaks asi jääma, sest nagu näitab Bloombergi miljardäride indeks, on 55aastase Vekselbergi varanduse väärtus 18 miljardit dollarit (13,8 miljardit eurot), mis viis ta Venemaa rikaste edetabeli tippu alates 5. märtsist 2012.
Lõpetuseks meenutan, et Fabergé pere Pärnusse jõudmiseks oli vaja Brandenburgi valitseja otsust 29. oktoobrist 1685 (ukj 8. november), mis avas Prantsusmaal usuliselt taga kiusatud hugenottidele Berliini väravad.
Lõik ülal toodud lingilt:
Fabergé lugu
Hugenottide kogunemine Berliini pani nad siit edasi liikuma ida poole, Königsbergi, Riiga ja sealt edasi juba Liivimaa ja Peterburi suunas. Selge see, et töökaid ja osavaid käsitöölisi vajati alati.
Rääkides hugenottidest, kes liikusid Saksamaalt Liivimaale, ei saa mööda vaadata suurepärasest Pärnuga seotud näitest.
Üks hugenottidest, kes Venemaale rändas, oli hilisema kuulsa kullassepa Peter Carl Fabergé vanaisa, kes polnud ise sugugi peen kullassepp, vaid päris tavaline puusepp.
Hugenotist puusepp Fabergé suutis Pärnus nii hästi tööd leida ja kohaneda, et sai saata oma poja Peterburi ja välismaale kullassepaks õppima, see omakorda suutis oma pojast kasvatada maailma juveliiride hulgas koha leidnud mehe.
Naljakas küll, aga Pärnu puusepa pojapoeg leiutas iluasjakese, mida tuntakse Fabergé munana. Tegu on ühe kallima ja enimhinnatud iluasjakesega.
Pärnu võiks maailmale ja linna külalistele tutvustada, et Alevi kalmistul puhkavad omal ajal maailmas väga tuntud kullassepa Peter Carl Fabergé vanavanemad, kelle loodud kuulsate Fabergé munade kollektsioon on suures osas Venemaale tagasi ostetud.
Vladimir Putini korraldusel ostis oksjonitelt Fabergé munade kollektsiooni tagasi 2012. aastal Venemaa rikkaimaks inimeseks tõusnud Viktor Vekselberg.
Vekselbergi loodud fond ”Aegade side“ korraldab unikaalse kollektsiooni näitusi nii Venemaal kui välismaal.
Kui Pärnul oleks soov näitust siia saada, võiks selleks olla päris hea võimalus, sest kuhu veel tuua kullassepp Fabergé munade näitust kui mitte linna, kust see pere alguse sai ja kus selle esivanemad kohalikul surnuaial puhkavad.
Raha taha ei peaks asi jääma, sest nagu näitab Bloombergi miljardäride indeks, on 55aastase Vekselbergi varanduse väärtus 18 miljardit dollarit (13,8 miljardit eurot), mis viis ta Venemaa rikaste edetabeli tippu alates 5. märtsist 2012.
Lõpetuseks meenutan, et Fabergé pere Pärnusse jõudmiseks oli vaja Brandenburgi valitseja otsust 29. oktoobrist 1685 (ukj 8. november), mis avas Prantsusmaal usuliselt taga kiusatud hugenottidele Berliini väravad.
Saturday, 16 February 2013
Kunstnik Tiina Ojaste ja tema maaliline küllus
Allikas: http://www.parnupostimees.ee/981972/kunstnik-tiina-ojaste-ja-tema-maaliline-kullus/Lõik ülal toodud lingilt:
Igas Tiina töös on mingi vihje, kunstniku mõeldud mõttelõng, tähenduslik motiiv või allegooria. Teda inspireerivad müüdid, ajalugu ja ümbritsev maailm. Autor on lahkelt nõus avama maalitud sümbolite tagamaid.
Küsimegi siis. Mitmel pildil kohtab juveelidega kaunistatud muna koos salapärase mõtliku muusaga. Tiina seletab, et tegemist on Fabergé munaga.
Peter Carl Fabergé oli kuulus Venemaa kullassepp, kes sai tuntuks oma väärismetallist ja -kividest lihavõttemunadega, mida siniverelised temalt tellisid. Nutikas juveliir ja ideede generaator on loominguga maailmakuulus. Tegemist oli prantslasega, kelle suguvõsa põgenes 17. sajandil hugenottide eest ida poole. Peter Carli kullassepast isa on sündinud ja elanud Pärnus. Tiina meelest võiks kuulsal juveliiride dünastial olla kindel koht Pärnu legendis ja avalikus ruumis.
Subscribe to:
Posts (Atom)